| Popis: |
Bakalaureusetöö Keskkonnakaitse õppekaval Harrastusteadus on järjest aktuaalsemaks muutuv valdkond ning projektide arv, millega kaasatakse vabatahtlikke teadustöö tegemisse, on viimasel kümnendil kasvanud. Varasemalt pole aga Eestis koostatud koondülevaadet harrastusteaduse projektidest või võrreldud neid kaasamise korraldusliku olemuse alusel. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda ülevaade kaasamise korralduslikust olemusest ja ulatusest harrastusteaduses, analüüsides Eestis läbiviidavaid harrastusteaduse keskkonnateemalisi projekte. Töö eesmärgi saavutamiseks leiti üheksa kriteeriumitele vastavat Eestis läbiviidavat harrastusteaduse keskkonnateemalist projekti ning püstitati kolm uurimisküsimust, millele vastamiseks viidi üheksa projekti koordinaatoriga läbi poolstruktureeritud intervjuud ja täiendavalt analüüsiti uurimisküsimustest lähtuvalt projektide kodulehekülgi. Käesoleva töö tulemustest selgus, et Eestis läbiviidavad keskkonnateemalised harrastusteaduse projektid on oma olemuselt küllaltki sarnased, kaasates vabatahtlikke valdavalt läbi avalike kampaaniate füüsilisest keskkonnast andmete kogumisse, mis on tavaline ka väljaspool Eestit läbiviidavates harrastusteaduse keskkonnateemalistes projektides. Seega on oma tüübilt tegemist peamiselt lihtsa kaasamise ja uurimisprojektidega, mille käigus moodustub vabatahtlikest koosnev rahvahulk ning harvem kaastakse juba eksisteerivad kogukondi. Analüüsides projektides kaasamise olemust erinevatest hindamiskriteeriumitest selgus, et üks peamine võimalus kaasamist edasi arendada oleks osalejate tunnustamine, millele siiani on tähelepanu pööratud üksikutes antud töös analüüsitud projektides, kuigi projektide arenguvõimalustest olid huvitatud kõikide projektide koordinaatorid. Tulevikus on käesolevas töös esitatud näidete põhjal võimalik muuta uute projektide läbiviimisega või olemasolevate projektide arendamisega Eesti harrastusteaduse valdkonda mitmekesisemaks ja kaasamine senisest tõhusamaks. Edaspidi oleks oluline uurida kodanike ootusi ja visioone harrastusteaduse projektidesse kaasamise osas. Citizen science is an increasingly topical field and the number of projects involving citizens in research has grown over the last decade. However, an overview of citizen science projects in Estonia has not been given and projects have not been compared on the basis of the project design and public engagement. The aim of this bachelor’s thesis was to provide an overview of the organization and reach of engagement in the example of environmental projects of citizen science held in Estonia. In order to achieve this, nine eligible environmental projects of citizen science were found, and three research questions were asked. Nine semi-structured interviews were held and projects’ web pages were analysed in order to answer the research questions. As a result of this work it was revealed that environmental projects of citizen science carried out in Estonia are quite similar in their nature, in the sense that volunteers are mostly involved in the stage of data collection from the physical environment, mainly through public campaigns, which is also common in environmental projects of citizen science outside Estonia. Thus, by their type, they are mainly contributory and investigation projects, that are using crowd building strategy, where existing communities are less frequently involved. By analysing the engagement in projects on the basis of different evaluation criteria it was revealed that one of the main ways to further develop the engagement in projects would be to acknowledge and reward the participants, which has so far been addressed by only a few of the projects analysed, although all project coordinators were interested in project development opportunities. In the future, it is possible to diversify the field of citizen science in Estonia and improve the effectiveness of engagement by implementing new projects or developing existing projects on the basis of the examples presented in this work. The expectations and visions of the citizens regarding their involvement in citizen science projects requires further study. |
