Kontekstiülese loodusteadusliku hariduse edendamine aktiivse ja teadliku kodanikkonna kujundamiseks

Autor: Chowdhury, Tapashi Binte Mahmud
Přispěvatelé: Rannikmäe, Miia, juhendaja, Holbrook, Jack, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Jazyk: angličtina
Rok vydání: 2022
Předmět:
Popis: Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone
Loodusteaduslik haridus, mille eesmärgiks on kujundada loodusteaduslikku kirjaoskust, peab tagama õpilastel oskused kanda üle oma pädevusi elulisse konteksti, käsitleda jätku- suutlikkusega seotud sotsiaalseid muresid ja toetada üldist heaolu Käesolev doktoritöö toob välja vajaduse loodusteadusliku kirjaoskuse käsitluse arendamiseks laiendades ühiskonnas tajutavat loodusteadusliku hariduse mõõdet. Uurimistöös on rõhuasetus loodusteaduslikel probleemidel, mis on olulised ühiskonna arengus nii teaduslikust kui ka praktilisest vaatenurgast. Samuti on uuringu eesmärk selgitada välja kuidas õpetajad väärtustavad sotsiaalse kandepinnaga loodusteaduslike teemade käsitlemise loodusainete õpetamisel ning uurida kogukondlikku loodusteaduslike teadmiste ülekandumist kooli kontekstist igapäevaellu. Doktoritöös defineeritakse aktiivse informeeritud kodanikkonna mõiste ja sellega täiendatakse teaduskirjanduses tuntud kolmeastmelist õpetamise mudelit kontekstiülese loodusteadusliku hariduse mõõtmega. Selgitati välja õpetajate tajutud enesetõhusus loodusteaduste õpetamise praktikast ning lisati täiendav dimensioon õpetamisviisi tähtsustamaks aktiivse informeeritud kodanikkonna edendamise protsessi. 126 Bangladeshi loodusainete õpetajaga läbiviidud küsitlus näitas, et Bangladeshi õpetajate tajutud enesetõhusus uue lähenemisviisi tähtsuse ja tegeliku praktika vahel oli erinev. Kvalitatiivset meetodit kasutades viidi läbi ekspertintervjuud. Uuringu tulemused näitasid, et loodusteaduste õppimise eesmärke tajuti kolmel erineval tasemel – õpilaste individuaalne areng(loodusteaduste kontseptuaalsete teadmiste ja oskuste omandamine, teaduslikud väärtused ja individuaalne suhe loodusteadustega), õpilaste sotsiaalne areng (rühmatöö, koostöö, kogukonna tunne, argumenteerimine ja otsuste tegemine) ning ühiskondlik areng ( aktiivne ühiskonna toetamine ühiskondlike probleemide lahendamisel kollektiivse ja teaduslike mõjude kaasamise kaudu, edendades kollektiivset teaduslikku hoiakut lahendamaks dilemmasid). Käesolev nägemus ühiskonna arengust on kooskõlas humanismi õppimisteooriaga ja arvestab humanistlikku lähenemist, mis toetab õppijate ettevalmistamist ühiskondlike probleemide lahendamisel edendab loogilistes ja veenvates tegevustes positiivseid kollektiivseid muutusi, ning muutusi ühiskonnas tervikuna.
The role of science education was seen as promoting scientific literacy in a manner which enabled students to utilise their competences in a real-world context, in addressing sustainability-related societal concerns, as well as the collective wellbeing. For this, the research aimed to put emphasis on the role science education was, should and could play for societal development, both from a theoretical and practical point of view. In seeking to identify to what extent science education could and should aim to prepare the students, this research took into consideration the policy documents, and put forward a wholistic, all-embracing concept of active informed citizenry (AIC). This research additionally put forward a 4-phase, trans-contextual science education model, derived and enhanced from the previous 3-stage model in the literature (Holbrook & Rannikmäe, 2010). The research also aimed to identify teacher perceived value towards, and practice of incorporating in their teaching learning practice, the transference of science students’ scientifically influenced, and collective actions from classroom to a beyond-school context, in addressing societal development. The results indicated a significant contrast between teacher perceived importance and practice, and also among their perceived importance of promoting science conceptual learning and other aspects of the 4-phase model, such as addressing student motivation, promoting socio-scientific decision-making, or enabling student transference of science learning in a beyond-school, societal context. Furthermore, the research aimed to put forward a validated teaching-learning module based on the previous studies and sought opinion from science education researchers, curriculum developers and teacher educator points of view, on the value of promoting science education for societal development. The results showed that the purpose of science teaching learning was perceived to impact on three different developmental levels– student individual development (i.e. learning science conceptual knowledge, employable scientific skills, scientific values and individual attitude towards science), student social development (i.e. collaboration, cooperation, having a sense of community, argumentation, or group decision-making), and societal development (i.e. supporting society to resolve societal concerns via active, collective, and scientifically influenced engagement, promoting collective scientific attitude towards resolving socio-scientific dilemma via logical persuasion).
https://www.ester.ee/record=b5514544
Databáze: OpenAIRE
Externí odkaz: