| Popis: |
Minu bakalaureusetöö eesmärk oli koguduste sõnaliste aruannete põhjal kaardistada ja selgitada välja millist misjonitööd tehtakse Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus. Lisaks soovisin teada saada, kuidas on see misjonitöö muutunud võrreldes 2004. aastaga. Töö esimene etapp oli uurimusele eelneva teoreetilise osa kirjutamine. Selleks töötasin läbi erinevate missioloogide ja teoloogide teosed, et anda ülevaade misjonist, selle olemusest, ajaloost, seisust tänapäeval ja olukorrast EELKs. Järgmine samm oli EELK konsistooriumi arhiivi külastamine Tallinnas, kus töötasin läbi 2004. ja 2018. aasta koguduste sõnalised aruanded. Mainisin ka oma töö sissejuhatuses, et tänu puhkenud koroonaviiruse epideemiale õnnestus mul arhiivi külastada kõigest ühe korra ja sel põhjusel ei saanud ma töösse tuua väga palju näiteid konkreetsetest kogudustest. Siiski jõudsin kõik aruanded läbi vaadata ja leida andmed, mis kajastavad misjonitöö üldseisu EELKs. Kogutud andmed jagasin kategooriatesse, nii et sarnase nimetajaga vastused sai paigutada ühise alapeatüki alla. Andmete laiemas jaotamises lähtusin anglikaani teoloogi John Stotti vertikaal-horisontaal jaotusest. Viimasest väljapoole jäävad vastused paigutasin eraldi. Seejärel võrdlesin 2004. ja 2018. aasta tulemusi ning misjonitöö hetkeseisu. Järelduste tegemisel kasutasin nii teoreetilises osas mainitud tekste kui ka teisi missioloogiat puudutavaid teoseid ja kogumikke. Minu tööl oli kaks uurimisküsimust. Esiteks: millised muutused on toimunud misjonitöös lähtudes 2004. ja 2018. aasta EELK koguduste sõnalistest aruannetest? Toon välja olulisemad muutused, mille avastasin aruandeid uurides. 1) Märkimisväärselt on kasvanud vastuste arv. 2004. aastal anti kokku 212 vastust, 2018. aastal aga 268. Kuna EELK koguduste arv on püsinud peaaegu sama, siis on kasv seotud millegi muuga, kui koguduste arvu suurenemisega. Minu hinnangul järeldub sellest, et kogudustes tehtav misjonitöö on mitmekesistunud ja kogudused on avastanud palju uusi viise misjonit teha, näiteks Teeliste Kiriku ja Kirikute Öö programmi raames jne. Mitmekesistumise põhjuseks võib olla kiriku liikmete langus. 2) Misjonitöö on endiselt valdavalt vertikaalne (2004. aastal 136 vastust, 2018. a. 181 v.). Väga tähtsa koha on säilitanud koguduse õpetaja tegevus väljaspool kogudust (2004. a. 40 v., 2018 45 v.), kuid kasvanud on jumalateenistuse mõistmine misjonina (2004. a. 0 v., 2018. a. 23 v.), koguduse liikmete isiklik kuulutus (2004. a. 21. v., 2018. a. 38 v.) ja teadete osatähtsus (2004. a. 19 v., 2018. a. 32. v.). Nende arengute põhjusteks võivad olla jumalateenistuse puhul koguduse liikmete langus ja asenduskristluse levimine, isikliku kuulutustöö puhul EELK Misjonikeskuse töö (läbi koolituste jm) inimeste aktiviseerimiseks ja teadete puhul infoühiskonna levik. 3) Suurenenud on Teeliste Kiriku ja Kirikute Öö mõistmine misjonina (2004. a. 6 v., 2018. a. 27. v.). Selle põhjuseks võib olla see, et uuringute järgi soovivad väga paljud Eesti inimesed külastada kirikuhooneid, kui seal ei toimu parasjagu koguduse tavapäraseid üritusi (jumalateenistused jne). Need kaks programmi pakuvad selle jaoks võimalusi. 37 4) Vähenenud on koguduste arv, kes väitisid, et kogu nende töö on misjon (2004. a. 24 v., 2018. a. 10 v.). Põhjused võivad peituda nii sõnalise aruande formaadis nõutud vastuste mõistmise kasvus kui ka misjonitöö mitmekesistumises ja kasvus võrreldes 2004. aastaga. Minu teiseks uurimisküsimuseks oli: millist misjonitööd tehakse EELK kogudustes 2018. aasta seisuga? 1) Misjonitöö EELKs on valdavalt vertikaalne (181 vastust), misjonit mõistetakse kristliku sõnalise kuulutuse raames toimuvana. Horisontaalne misjon on marginaalne (24), kuid siiski olemas. 2) Kõige populaarsemad misjonitöö vormid EELKs on koguduse õpetaja tegevus väljaspool jumalateenistust (45), koguduse liikmete isiklik kuulutus (38), teated (32) ja Teeliste Kirik ning Kirikute Öö (27). 3) EELKs on endiselt väga palju kogudusi, kus misjonitöö puudub või on see minimaalne (26). |
