Kasvuhoonegaaside CO2, CH4 ja N2O vood soodes: kuivenduse ja maakasutuse muutuse mõju
| Autor: | Salm, Jüri-Ott |
|---|---|
| Jazyk: | angličtina |
| Rok vydání: | 2012 |
| Předmět: | |
| Popis: | Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone. Eesti soode kogupindala hinnatakse 240,000–245,000 ha, seejuures on hinnatud nende katvuse vähenemist viimase 60 aasta jooksul 2.6–2.8 kordseks (Paal & Leibak, 2011). Juhul, kui soode looduslik seisund muutub inimtegevuse tõttu, võib muutuda ka nende kasvuhoonegaaside bilanss (sidujast võib saada allikas), eriti oluliseks teguriks kasvuhoonegaaside emissioonide muutustes on kuivendus. Töös on hinnatud kasvuhoonegaaside bilanssi boreaalsetes soodes tehtud uurimuste tulemuste põhjal ja Eesti erineva maakasutusega siirdesoodes ning rabades läbi viidud kasvuhoonegaaside (CO2, CH4 ja N2O) mõõtmiste põhjal. Saadud mõõtmistulemuste põhjal hinnati kuivenduse, turba kaevandamise ja päideroo (Phalaris) kasvatamise mõju kasvuhoonegaaside emissioonile ja süsiniku bilansile. Hinnanguliselt võivad ligikaudu 30,000 ha mahajäetud ja aktiivseid turbakaevandamisalasid emiteerida 191,499 t CO2 ekv. a-1. Juhul, kui need alad oleksid looduslikus olekus, toimuks nendel süsiniku akumuleerumine ulatuses 24,405 t CO2 a-1. Seeläbi on Eestis kaevandamise poolt rikutud rabade ja siirdesoode kasvuhooneefekt ligikaudu 10 korda suurem kui juhul, mil need alad oleksid endiselt looduslikus olekus. Süsinikubilanss arvutati ka päideroo istanduse kohta, kogutud andmete alusel saab väita, et võrreldes turbakaevandusaladega muudab päideroo kasvatamine jääksoodes need alad süsiniku emiteerijast süsiniku akumuleerijaks. The landscape and climate have favoured the formation of peatlands, which constitute a dominant element in the Estonian landscape. Due to human activities the area of natural mires has decreased 2.6–2.8 times during last 60 years, covering presently approximately 240,000–245,000 ha (Paal et al., 1999; Paal & Leibak, 2011). Destruction of mires and alteration of peatlands due to human activities may lead to the changing role (source versus sink) of peatlands in respect to greenhouse gas emissions and their share in greenhouse effect. In this PhD dissertation, emissions of greenhouse gases (GHG) CO2, CH4 and N2O are estimated according to literature study of boreal peatlands and field measurements in Estonian transitional fens and ombrotrophic bogs under different land use practices. The effects of drainage, peat extraction and reed canary grass (Phalaris) cultivation on GHG emission and carbon balance are evaluated. Based on the results from this study and the corresponding results from other studies, it is estimated that peat extraction has raised almost ten-fold (from accumulation of 24,405 to emission of 191,499 t CO2 yr-1) the radiative forcing of mire areas (30,000 ha) under peat extraction in Estonia. Emissions and biomass measurements from Phalaris sites showed that these areas had changed from net sources to net sinks of carbon. |
| Databáze: | OpenAIRE |
| Externí odkaz: |
|