Eesti Televisiooni kultuurisaade 'OP' enne ja pärast formaadimuutust

Autor: Külvet, Greta
Přispěvatelé: Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Jazyk: estonština
Rok vydání: 2017
Předmět:
Popis: Käesolev bakalaureusetöö uurib formaadivahetusest tingitud muutusi Eesti Televisiooni kultuurisaate “OP” sisus ja kultuurikäsitluses. Töös võrreldakse 2014. aasta algusest kuni 2015. aasta kevadhooaja lõpuni eetris olnud kolmele kultuurivaldkonnale keskenduvaid saateid (“OP! Kunst”, “OP! Teater”, “OP! Film”) alates 2015. aasta septembrist ekraanile jõudnud valdkonnaüleste saadetega. Uurimistöö eesmärk on kvantitatiivse meetodi abil analüüsida, kuidas muutusid formaadivahetusega “OPi” struktuur, saatekülaliste valik, kajastatud kultuurivaldkonnad, teemade geograafia ja kultuurikäsitluse ajendid ja viisid. Teoreetilises peatükis peatutakse kultuuri– ja ajakirjandusvälja seostel, kultuuriajakirjanduse ajakirjanduslikustumisel, kultuuriajakirjanike töö eripäradel ja Eesti kultuuriajakirjandust läbivatel joontel. Samuti antakse ülevaade kultuurisaatest “OP”, formaadimuutusest tingitud arutelust ning saate vaadatavusest. Uurimistöö tulemused põhinevad standardiseeritud kontentanalüüsil, mille käigus analüüsiti 24 saadet – 12 valdkonnapõhist (2015) ja 12 valdkonnaülest saadet (2017) –, mis tõid ekraanile kokku 108 lugu ja 198 saatekülalist. Tulemustest nähtub, et valdkonnaülene formaat avardas “OPi” kultuurikajastust, tuues ekraanile lugusid rohkematest kultuurivaldkondadest, näiteks muusikast ja arhitektuurist, mis valdkonnapõhise formaadi raamidesse ei mahtunud. Valdkonnaülestest saadetest leiab rohkem ka lugusid, mis ei ole ajendatud konkreetsest kultuurisündmusest. Samuti on saate kultuurikäsitlus muutunud formaadivahetusega analüüsivamaks ja kriitilisemaks, sest saatekülaliste hulgas on kõrvaltvaataja positsioonis eksperte ja kriitikuid rohkem kui valdkonnapõhiste saadete puhul. Erinevalt varasemast reisiti valdkonnaülestes saadetes uuritaval perioodil kultuuri kajastama välismaale, mis omakorda vähendas Tallinna-kesksust. Formaadivahetusega muutus aga ka saatejuhi roll. Uus ajakirjanikust saatejuht taandus täielikult neutraalse intervjueerija rolli, mistõttu jõudsid ekraanile intervjuud ainult küsimusvastus kujul. Valdkonnapõhistes saadetes osales oma ala eksperdist saatejuht aga sageli ka ise vestluses, võimaldades sellega elavamat arutelu. Kuna aga ajakirjanikust saatejuhil puudub kultuuriväljal vastav kapital, et ise eksperdi rolli asuda, oleks siinkohal alternatiiviks kaasata saatesse mitme intervjueeritavaga pikemaid grupivestlusi, mis pakuksid vaheldust teistele tempokatele lugudele. Kuigi “OPi” põhieesmärgiks on alati olnud Eesti kultuuri tutvustada, suureneks sel viisil ka saate potentsiaal kultuuriarutelu pakkumiseks. Käesolev töö annab ülevaate formaadivahetusega kaasnenud muutustest “OPis”, mis loob mitmeid võimalusi teema edasi uurimiseks. Huvitav oleks uurida, kuidas näevad “OPi” auditoorium, kultuurivaldkondade esindajad ja saatetegijad ise. Samuti tasuks keskenduda põhjalikumalt intervjuude analüüsile, mis võimaldaks teha laiaulatuslikemaid järeldusi saate kultuurikäsitlus viiside kohta.
http://www.ester.ee/record=b4682161*est
Databáze: OpenAIRE
Externí odkaz: