Lähis-Ida mõjuvõimu muutus nafta tähtsuse vähenedes
Autor: | Viidas, Tristan |
---|---|
Přispěvatelé: | Toomla, Raul, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut |
Jazyk: | estonština |
Rok vydání: | 2021 |
Předmět: | |
Popis: | Nafta on tänapäevase majanduse üks alustalasid. Ajaloolistel põhjustel on just Lähis-Ida riigid oma rahvaarvu kohta maailma suurimad toornafta eksportijad, mistõttu on nendest saanud aina kasvava energiavajadusega suurriikidele olulised kaubanduspartnerid. Soodne majanduslik olukord ning tihedad kaubandussuhted suurriikidega on kasvatanud ühest küljest majanduslikku mõjuvõimu, kuid teisest küljest ka poliitilist mõjuvõimu. Mõjuvõimuga on seotud Lähis-Ida riikide hüpoteetiline eristaatus võrreldes sarnases suuruses riikidega, kes aga toornaftat ja energiat ei ekspordi. Eristaatus väljendub erikohtlemises sellistel teemadel, mis seonduvad korruptsiooniga, demokraatia puudumise või ka inimõiguste rikkumistega. Hüpoteesiks oli, et mõjuvõimsad Lähis-Ida riigid pääsevad majanduslikest või poliitilistest sanktsioonidest, sest nad omavad poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu teiste suurriikide üle, kelle huvides on Pärsia Lahe riike kaitsta. Majandusliku mõjuvõimu kohalt tuvastati, et USA ning ELi puhul on lääneriikide sõltuvus Lähis-Ida naftast vähenenud. Põhjusteks võivad olla nii kliimaeesmärkide järgimine kui imporditud energiast sõltuvuse vähenemine, kuid sellega on vähenenud Lähis-Ida majanduslik mõjuvõim lääneriikide hulgas. Teisalt on suurenenud Hiina ja India poolt Lähis-Idast imporditava toornafta kogus, millega on mõjuvõim Aasias jällegi suurenenud. USA-ELi ning Aasia vastanduvate trendide tõttu saime väita, et valdavalt on jäänud majanduslik mõjuvõim samale tasemele. Poliitilst mõjuvõimu analüüsides võrreldi India, Hiina, USA ja ELi suurriikide riigipeade visiite Lähis-Idasse. Seal selgus, et sagedamini külastatakse just toornaftat eksportivaid riike, mitte aga võrreldavate majandustega riike, kes toornaftat ei ekspordi. Nii poliitilise kui majandusliku mõjuvõimu tase on mõõdetavate arvude järgi püsinud Lähis-Idas peaaegu viimasel kahekümnel aastal suures osas samal tasemel. Siiski on näha senini väga traditsioonilistes islamimaades mitmeid läbiviidavaid reforme. Suurem rõhk inimõigustel, riigivalitsemine muutub läbipaistvaks, majandusreformidega pakutakse maksusoodustusi investeerimaks roheenergiasse jne. Selle eesmärgiks on valmistada Lähis-Ida riike ette tulevikuks, kus toornafta mängib maailmamajanduses aina väiksemat rolli. https://www.ester.ee/record=b5451485*est |
Databáze: | OpenAIRE |
Externí odkaz: |
načítá se...