Vastus praktilisuse probleemile abolitsionistlikus loomaõiguste raamistikus: skalaarne mitteideaalne käsitlus
| Autor: | Erik, Egle |
|---|---|
| Přispěvatelé: | Meriste, Heidy, juhendaja, Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Tartu Ülikool. Filosoofia osakond |
| Jazyk: | angličtina |
| Rok vydání: | 2021 |
| Předmět: | |
| Popis: | Antud magistritöös oli vaatluse all abolitsionistliku loomaõiguste raamistiku ja loomade heaolul põhineva “loomaõiguste” raamistiku konflikt. Mõlemad lähenemised peavad oluliseks loomade õigusi, kuid loomade heaolule keskenduv raamistik põhineb loomade moraalsel õigusel mitte kannatada. Abolitsionistlik raamistik paneb suuremat rõhku sellele, et loomatööstuses on pea võimatu loomadele kannatusi mitte tekitada, loomade tapmine on vale ja loomade kannatuste juurpõhjuseks. Esimeses peatükis tutvustangi mõlemat lähenemist ning veganlust ehk täistaimset toitumist ja loomsete toodete mitteostmist, mis on abolitsionistliku raamistikust tulenev praktiline eetiline nõue. Teises peatükis uurin loomade heaolule keskenduva raamistiku kriitikat abolitsionistlikule raamistikule, mille kohaselt on abolitsionistlik lähenemine ja veganlus eetilise nõudena tänapäeva maailmas liiga nõudlik ja ebapraktiline. Argumenteerin, et veganlus võib olla nõudlik eetiline nõue, kuid eetilised nõuded peavadki vahepeal olema nõudlikud ning peale selle on neil ka praktiline väärtus, näiteks ideaali kujutlemisel. Samas, et balansseerida abolitsionistlikku käsitlust tänapäeva kontekstis, kus lihasöömine on väga levinud nähtus tutvustan kolmandas peatükis mitteideaalse lähenemisena sekundaarseid eetilisi nõudeid, mille kohaselt peame sööma vähem liha. Selgitan sekundaarseid nõuded skalaarse lähenemisega, mis lähtub printsiibist, et teod võivad olla vähem või rohkem mitte-eetilised. Kui vaatleme liha söömist siis saame kujutada skaalat, kus ’õige’ on liha mitte süüa, ’vale’ on süüa liha, samaaegselt saame paigutada liha rohke söömise ’rohkem valeks’, ja liha vähese söömise ’vähem valeks’. In this thesis I have looked into the conflict between the abolitionist animal rights approach and the welfarist approach. The welfarists focus on animals’ right to not suffer, whilst the abolitionists recognize the animals’ right to life and that the root issue of animal suffering is their exploitation, predominantly in animal agriculture. The main way to implement abolitionist ideas into the real life is through veganism – the practice of abstaining from the use of animals in food as well as other areas of life. In the second chapter I looked into the criticism towards the abolitionist approach, according to which veganism as an ethical requirement is too demanding and unrealistic. I then explained how ethical requirements such as veganism sometimes have to be demanding yet can still have practical value by providing an ideal. In the third chapter I proposed a nonideal approach, according to which we ought to eat less meat as per secondary requirements. I also introduced a scalar approach to wrongness. This theoretical framework recognizes that some acts are more wrong than others, for example eating more meat is more wrong than eating less meat, yet we can maintain the ideal that eating meat still wrongs animals. https://www.ester.ee/record=b5447849*est |
| Databáze: | OpenAIRE |
| Externí odkaz: |
|