Tartumaa üldhariduskoolide Covid-19 informatsiooni kajastus koolide kodulehtedel

Autor:	Nahk, Sigrid
Přispěvatelé:	Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Jazyk:	estonština
Rok vydání:	2021
Předmět:	Tartumaa õppeasutused bakalaureusetööd info kriisikommunikatsioon kommunikatsioon veebisaidid üldhariduskoolid koolid koroonaviirus SARS-CoV-2 koroonahaigus
Popis:	Lõputööl oli kaks eesmärki. Esimeseks eesmärgiks oli uurida, millist informatsiooni avaldasid Tartumaa üldhariduskooli 2020. aasta kevadperioodil, veebruari lõpust kuni mai lõpuni, mis puudutas COVID-19 viiruse levikut ning informatsiooni kaugõppe kohta. Teine eesmärk, mille töö alguses püstitasin, oli soov saada teada, millist informatsiooni olid koolid ise uuritaval vahemikul koostanud ning jaganud. Esimese eesmärgi saavutamiseks kasutasin standardiseeritud kontentanalüüsi, et koguda koolide kohta üleüldist informatsiooni ning saada esimene ülevaade koolide informatsiooniedastamise praktikast. Teisele eesmärgile vastuse leidmiseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi, läbi mille uurisin koolide enda poolt koostatud uudiseid ning vaatlesin seda, kas uudised olid loogiliselt koostatud, kas informatsioon oli selgelt esitatud ning kas uudistel olid olemas pöördumised ja kas veebilingid, mis uudistega kaasas olid töötasid. Koolide uudiseid analüüsides selgus, et 55st koolist avaldasid uudiseid kokku 25 kooli. Koolide puhul oli näha, et mõned koolid jagasid võimalikult palju erinevat informatsiooni ning oli koole, kes tegid seda minimaalselt ehk jagasid uudiseid nii vähe kui võimalik. Lisaks oli erinev ka see, kuidas koolid teavet avaldasid. Leidus koole, kes jagasid pikkasid ning põhjalikke uudiseid, kus anti erinevaid ülevaateid ning edastati juhiseid. Küll aga leidus ka koole, kes avaldasid lühikesi uudiseid, kus avaldati võimalikult vähe informatsiooni ning suuremalt jaolt suunati edasi teiste ametkondade lehtedele. Küll aga võiks koolidel olemas olla kindel ning paikapandud informatsiooni edastamise viis. Seda sellepärast, et siis edastaksid koolid kindlat informatsiooni ning neil oleksid ees juhised, kuidas teatud olukordades inforatsiooni üleüldiselt edastada. Lisaks saaks läbi kommunikatsioonistrateegiate loomise panna paika ka selle, millist informatsiooni nii õpetajad, õpilased, lapsevanemad kui ka kooli ümbritsevad kogukonna liikmed vajavad ning koolidelt üleüldse ootavad. Üldhariduskoolide poolt koostatud uudiseid analüüsides selgus, et koolid edastavad küll sarnase sisuga teavet, kuid teevad seda siiski erinevalt. Mitmed koolid edastasid põhjalikke juhiseid, kuidas erinevates olukordades käituda tuleb ning edastasid informatsiooni ka vallas toimuvate sündmuste osas, kuid leidus koole, kes edastasid teavet lühikeselt ning toonud välja erinevaid lisaselgitusi. Töö käigus selgus, et maakonna lõikes on siiski üldhariduskoolide informatsiooni edastamine väga erinev. On koole, kes avaldavad võimalikult palju teavet, olgu see siis kas vahendatud kujul või kooli enda poolt koostatud, kuid on ka koole, kes üldse informatsiooni ei avalda oma kodulehel. Uudiste koostamisel ning informatsiooni edastamisel oleks koolidel vaja selgeid juhiseid, millest kinni pidada, sest siis ei juhtuks seda, et mõned koolid edastavad võimalikult palju erinevaid uudiseid ning otsuseid ning mõned koolid edastavad jällegi võimalikult vähe uudiseid. Lisaks võiksid koolidel olla eraldi juhised selleks, kuidas kriisiolukorras informatsiooni edastada ehk kas mõtekam oleks jagata teiste organisatsioonide poolt koostatut teavet või luua uudised ise. https://www.ester.ee/record=b5449812*est
Databáze:	OpenAIRE
Externí odkaz:	https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______1018::550760c5190a6a71eb1a4a710a4b85b8 http://hdl.handle.net/10062/72403 Zobrazit plný text záznamu