| Popis: |
Magistritöö keskmes on kirjandusliku mitmekeelsuse toime luuleteksti poeetikas. Tööl on kaks olulisemat eesmärki. Laias mõttes osutab magistritöö eesti kirjanduse keelelise määratlemise kitsaskohtadele ning kirjanduspildi tegelikule mitmekeelsusele. Kitsamas mõttes on töö eesmärgiks analüüsida mitmekeelsuse toimet luuleteksti tähenduse kujunemisel. Magistritöös esimeses kahes peatükis keskendub autor sellele, kuidas kirjanduslikku mitmekeelsust on varasemalt analüüsitud ning mis eripäradega tuleks seejuures arvestada Eesti kirjanduse puhul, kasutades Yasemin Yildize üks- ja mitmekeelsuse pingevälja kontseptsiooni ja Jaan Unduski kultuurisuhete tüpoloogiat. Teises peatükis keskendutakse teksti ja keeletasandi mitmekeelsusele, visandades seda, mil viisil on analüüsitud keelekontaktide toimet poeetilise teksti struktuuris. Kolmandas peatükis analüüsitakse loodud raamistiku alusel kuut nüüdisluule teksti - Hasso Krulli „Praht“ (2001), Kalju Kruusa „Pudong’i lennujaamas“ (2013), Sveta Grigorjeva „*luban…“ (2013), Maarja Kangro „Surma sugu“ (2013), Adam Culleni „Oled täna / You’re tied…“ (2017) ning Igor Kotjuhi „Keeleökonoomsusest“ (2020). |
