| Popis: |
Töö eesmärk oli jõuda arusaamani, milliseid teemasid ja mis jaotuses on eestikeelsetes avaliku esinemise ja retoorika õpikutes käsitletud. Minu töös oli fookuses retoorika rakendamine kõnemeediumile (kõnelemine, suuline eneseväljendus). Retoorikat võime mõista kui efektiivset ja eesmärgipärast kommunikatsiooni, selle teostamise viise ning nende viiside uurimist ja kirjeldamist. Oluline on teadmine, et retoorika ei ole midagi eraldiseisvat, mida vastavalt vajadusele kas saab või ei saa kasutada. See, kas erinevaid retoorika võtteid ja muid elemente kasutatakse teadlikult, ei muuda kõnelemist ja suhtlust aga iseenesest vähem ega rohkem retooriliseks. Saame tuvastada, kirjeldada ja uurida erinevaid retoorika osasid (nagu teksti loomine ja esitamine jne), jaotuseid (nt kaasav retoorika, huumori retoorika jne), retoorilisi situatsioone (nagu loengu andmine, pressikonverents jms) ning retoorilisi võtteid (nt argumentatsioon, kirjeldavus jms). Avalik esinemine on praktikana retoorikaga alati kokku kuulunud, kuid selle kontekstis muutus eneseväljenduse ja kõnelemise õpetus vähem akadeemiliseks ja inimestele kättesaadavamaks. Teoreetiline taust oli aluseks kontentanalüüsi kategooriatele, mille järgi sain eestikeelsete retoorika ja suulise eneseväljendusega tegelevate raamatute sisu kodeerima hakata. Esmalt kodeerisin raamatute sisukorrad. Samuti tegin kodeerimise ajal märkmeid teemade käsitluste kohta, et osata hiljem anda hinnanguid, kuidas mingit teemat käsitletud on ning millistele suundadele selline teemakäsitlus sarnaneda võiks. Üldiselt saab erinevate raamatute peale kokku suhteliselt laia spektri teemasid, sh on ka minu töös valitud 10 olulisemat kõnelemise ja retoorika teemat esindatud. Levinumad teemad on kõnelemise eesmärgid, retoorilised võtted, materjali loomine ja materjali struktureerimine. Sagedasti leiab ka publiku käsitlemist kui olulist osa kõnelemisel. Kõige harvemini käsitletakse eestikeelsetes raamatutes materjali meeldejätmist. Samuti esineb teistest teemadest mõnevõrra harvemini esinemisärevust ja sellega toimetuleku käsitlemist. Analüüsist hakkab peamiselt silma mitme suure teema tihe koosesinemine. Vähemalt viit teemat käsitletakse 34 raamatus ning sagedasti esinevad koos retoorilised võtted ja kõne eesmärgid ning materjali loomine ja struktureerimine. Kuigi käsitletakse palju erinevaid teemasid, ei jõuta seda teha kuigi süvitsi või sarnanevad käsitlused pigem antiikretoorikale kui kaasaegsemate retoorika ja avaliku esinemise suundadele. Edaspidi oleks kindlasti vajalik kaasaegsemate kõnelemise eesmärkide laiem kajastamine ning kõnesituatsioonide ja materjali struktureerimise täpsem ja süvendatum käsitlemine eestikeelsetes raamatutes. |
