| Popis: |
Käesolevas ,,Eesti NSV floora" II köites algab katteseemnetaimede käsitlemine. Et praegu NSV Liidus veel ei ole üldtunnustatud kõrgemate taimede süsteemi, mis vastaks kõigile uusimatele taimede fülogeneesi uurimise saavutustele, siis oleme aluseks võtnud akadeemik A. Grossheimi süsteemi. Teiste süsteemide hulgas paistab see silma oma täielikuma viimistletusega. Üksikasjades - seltside ja sugukondade järjestamises, niisamuti ka mõnede süstemaatiliste ühikute ulatuse määramises - osutub aga tarvilikuks mõnede muudatuste tegemine. Nagu paljud teised meieaegsed süstemaatikud, asub A. Grossheim seisukohal, et katteseemnetaimede seltsiks, millel on säilinud kõige rohkem primitiivseid tunnuseid, tuleb pidada seltsi Ranales. Sellele vastavalt alustamegi selle seltsi sugukondade käsitlemisega, mis on esindatud meie flooras. Need on tulikalised, kukerpuulised, vesiroosilised ja kardheinalised. Teisena järgneb selts Rosales, mis omab palju ühiseid tunnuseid seltsiga Ranales, kuid osutub juba mitmes suhtes kõrgemal arenemisastmel olevaks. Sellest seltsist leiavad käsitlemist meie flooras esindatud sugukonnad paksulehelised, kivirikulised ja roosõielised. Liikide valikul lähtusime neistsamust põhimõtteist nagu käesoleva teose esimeses köites. Käsitletakse kõiki meie metsikus flooras esinevaid liike, nii päriskoduseid kui ka tulnukaid. Lisaks neile võetakse vaatlemisele ka tähtsamad kultuurfloora esindajad. On endastmõistetav, et üldises floorat käsitlevas teoses pole võimalik peatuda kõigil kultuurtaimedel, eriti ehistaimedel nende rohkearvuliste sortidega. Paratamatult tuleb siin leppida ainult kõige rohkem levinud esindajatega. Vastavalt nende suuremale rahvamajanduslikule tähtsusele on aga põhjalikumalt käsitletud puuvilja- ja marjataimi. Selle tõttu võtab enda alla kõige rohkem ruumi suur ja tulunduslikkude liikide poolest tähtis sugukond roosõielised. Üldse on katteseemnetaimede käsitlus planeeritud kaheksale köitele; järelikult ilmub kogu ,,Eesti NSV floora'' üheksaköitelise teosena. Käesolevas köites on töö autorite vahel jagatud järgmiselt: tulikalised - Varep, E. , biol. tead. kand., Eesti NSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; kukerpuulised, vesiroosilised ja paksulehelised - Vaga, A., biol. tead. doktor, Tartu Riikliku Ülikooli professor; kardheinalised ja kivirikulised - Talts, S., biol. tead. kand., ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; roosõielised - Eichwald, K., Tartu Riikliku Ülikooli vanem teaduslik töötaja. Joonised valmistasid E. Maaser ja V. Maavara. |
