Rannaniidud: säilimine, taastamine ja taastumine

Autor: Kose, Marika
Přispěvatelé: Kauer, Karin, Tali, Kadri, Joyce, Chris (opponent)
Jazyk: angličtina
Rok vydání: 2021
Předmět:
DOI: 10.15159/emu.69
Popis: A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Agriculture. This thesis is a synthesis of 20 years of research into the restoration and recovery of Estonian coastal meadows. The restoration of semi-natural grasslands in Estonia is a new nature conservation activity with only 20 years of history. While the restoration activities and methods used for coastal meadows in Estonia have been elaborated upon and tested many times, the methodology for evaluating success and the biodiversity assessment criteria are not sufficient. One reason may be that coastal meadow habitats and plant communities vary in different parts of Estonia and are very complex, making it difficult to identify good indicators for vegetation assessment. Our observations and conclusions are as follows: Recovery of coastal meadow vegetation from reed and bush encroachment resulting from land abandonment may take decades. In the best cases, vegetation may recover and become similar to well-maintained meadows in 15 years. This is not enough for meadows that are wetter and have been abandoned for longer periods. Edaphic changes have led to paludification and massive reedbeds, and restoration may result in, for example, sedge communities instead of desired coastal meadow plant communities. It is essential to develop a long-term monitoring plan that begins with restoration activities and follows the recovery process, as the effects of short- and long-term restoration as well as different restoration activities may vary or be misleading. Mowing is the best measure for supporting the populations of tall perennial herbs, while grazing is the most recognised measure for restoration and maintenance of seminatural grassland. When implementing grazing as a conservation tool, the suitable grazing pressure should be adjusted to sustain protected plant species. To restore and maintain coastal meadows in Estonia, policies should target the whole range of ecosystem services and biodiversity issues, rather than focusing on single species. Poollooduslike koosluste taastamine on Eesti looduskaitses suhteliselt uudne tegevus, mille kogemust on riigis vaid 20 aasta jagu. Kui taastamismeetmeid on kogu protsessi vältel juurutatud ja täiendatud, siis taastamise edukuse ja taastumise hindamise meetodid on ebapiisavad ega kata rannaniitude kogu elurikkust. Üks põhjusi võib olla see, et Eesti rannaniitude taimekooslused on Eesti erinevates piirkondades väga varieeruvad ning see muudab ühtsete ja heade indikaatorite leidmise raskeks. Ligi 20-aastase rannaniitude praktilise taastamise ja uurimistöö toel jõuti järgmiste tulemusteni. Rannaniitude taimkatte taastumine koosluse hülgamise tagajärjel laienevalt kasvavast pilliroost ja võsast võib võtta aega aastakümneid. Parimal juhul võib taimkate uuritud aladel taastuda ja muutuda sarnaseks pikka aega kasutuses olevate niitudega 15 aasta jooksul. See aeg ei ole kindlasti piisav niiskemate ja pikka aega kasutamata rannaniitudele. Muutunud keskkonnatingimused on sageli viinud rannaniitude soostumiseni ja massiivsete roostike pealetungini. Sellisest olukorrast taastumine võib soovitud rannaniidutaimestiku arendamise asemel viia hoopis tarna- või muude koosluste tekkeni. Taastamistegevuste ja taastumise hindamiseks on vajalik pikaajaline seireplaan, mis lükatakse käima koos taastamistegevustega, sest lühi- ja pikaajalistel ning erinevat liiki taastamistegevustel võib olla erinev mõju ja lühiajalise ning selektiivse seire tulemused võivad kogu elurikkuse hindamisel olla eksitavad. Niitmine on kõrgekasvulistele püsikutele sobivaim, kuigi rannaniitude ökoloogilise taastamise ning hooldamise jaoks on soovitatav karjatamine. Kui karjatamist soovitakse kasutada looduskaitsemeetmena, on vajalik reguleerida karjatamiskoormusi või rakendada sobivaid karjatamismustreid, et toetada kõigi kaitsealuste taimeliikide püsimist. Rannaniitude taastamise eesmärkide seadmisel on vajalik arvestada ka taimkatte taastamise ja taastumise protsesse ning ainult sihtliikidele keskendumise asemel peab arvestama ja toetama kogu elurikkust ning ökosüsteemiteenuseid. Publication of this thesis is supported by the Estonian University of Life Sciences.
Databáze: OpenAIRE
Externí odkaz: