| Popis: |
A Thesis for applying the degree of Doctor of Philosophy in Engineering Sciences The implementation of land reform has been an important task in Estonia since the regaining of independence in 1991. Land reform is implemented according to the aim stated in the Land Reform Act and is carried out by the Government of the Republic through the Land Board, county governors and local governments. The implementation of that aim has created conflicts among different persons, for example, between entitled subjects of restitution and privatisation. A major obstacle in the process is land fragmentation; the land is more fragmented now than before the land nationalisation in 1940. The majority of work is delegated to the level of the municipality and depends upon their action; some have acted more quickly than others. Several factors, even land use characteristics, have influenced the speed of the implementation: in municipalities with a high proportion of arable land, reform has been quick; in contrast, reform of natural grassland slows the process. Each municipality had the possibility to fulfil land reform up to a certain level, after which the State had responsibility for unclaimed land. However, the state was not adequately prepared and created delays in the process. Some preconditions for quick implementation of land reform: knowledgeable and competent land reform implementation on the municipality level; active entitled subjects; the municipal area is covered by the applications; good quality land; state interest in retaining ownership of the land. These preconditions may occur in different combinations, with varying results. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal on maareformi elluviimine olnud Eestis üks olulisemaid ülesandeid. Maareformi on ellu viidud vastavalt maareformi seaduses sätestatud eesmärgile. Selle eesmärgi täitmine on toonud kaasa vastuolusid eri poolte vahel, nagu näiteks maa tagasisaajate ja erastajate vahel. Lisaks on maareformiga kaasnenud maade tükeldatus, mis on suurem, kui see oli enne maade natsionaliseerimist 1940. aastal. Maareformi on ellu viinud Vabariigi Valitsus Maa-ameti kaudu, maavanemad ja kohalikud omavalitsused. Suur osa maareformiga kaasnenud ülesannetest on delegeeritud kohalikele omavalitsustele. Seega on maareformi käik olenenud paljuski kohalike omavalitsuste tegevusest. Kui järjestada kohalikke omavalitsusi maareformi läbiviimise kiiruse alusel, siis selgub, et mõned on olnud kiiremad kui teised. Maareformi läbiviimist on mõjutanud mitmed tegurid, sealhulgas maa kasutamist iseloomustavad näitajad. Näiteks kui haritavat maad kohaliku omavalitsuse pindala kohta on olnud rohkem, siis on ka reformi elluviimine olnud kiirem. Vastupidist tendentsi on märgata loodusliku rohumaa puhul. Maakasutust iseloomustavad näitajad ja kohaliku omavalitsuse aktiivsus on mõjutanud maareformi elluviimist teatud piirini. Sellise maa reformimisega, mille osas puudusid taotlused, pidi hakkama tegelema riik. Samas ei olnud riik selleks valmis ning see tõi kaasa viivituse maareformi ülesannete täitmises. Maareformi kiireks läbiviimiseks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: teadlik ja kompetentne ülesannete täitmine kohaliku omavalitsuse tasemel, aktiivsete õigustatud subjektide olemasolu, kohaliku omavalitsuse territooriumi kaetus taotlustega, heade omadustega ja viljaka maa olemasolu, riigi huvitatus maa vormistamisest riigi omandisse. Need eeltingimused ei pea olema kõik üheaegselt täidetud ja pigem on need kohalikes omavalitsustes erinevalt kombineerunud. Sellest tulenevalt on ka maareformi elluviimise tulemus olnud erinev. Publication of the thesis is supported by Estonian University of Life Sciences. |
