Cultivar resistance and population studies of late blight pathogen in potato breeding in Estonia

Autor: Tähtjärv, Terje
Přispěvatelé: Mänd, Marika, Runno-Paurson, Eve, Tsahkna, Aide, Polgár, Zsolt (opponent)
Rok vydání: 2016
Předmět:
Popis: A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Agriculture Potato (Solanum spp.) is the third most important food crop in the world after rice and wheat by FAO in 2014 in terms of human consumption. In the cold temperate climate zone, potato is one of the essential vitamins source throughout the year. People’s preferences and consumption habits have changed; thereby fluctuating demands of the food industry are setting up additional requirements for new potato cultivars. Potato late blight caused by pathogen Phytophthora infestans is one of the most destructive disease of potato. Changed environmental factors with globalization of intensive agriculture have caused disease to become more aggressive. When the ratio of Phytophthora infestans A1:A2 mating types is 50:50, the disease is able to reproduce sexually and therefore could cause soil-borne infection of late blight. In investigated fields the both mating types A1 and A2 were determined and the ratio refers to possibility of sexual reproduction. This research summarizes the development of the new medium maturity potato cultivar ‘Teele’. The cultivar has high yield and excellent culinary quality. ‘Teele’ is a B type table potato cultivar. All the properties of the cultivar ‘Teele’ were stable over the tested years. ‘Teele’ is highly resistant to the potato cyst nematode (G. rostochiensis) and moderately resistant to late blight, common scab and black scurf. The most sustainable strategy to protect yield in potato production is cultivation of late blight resistant cultivars. This study clearly showed that local potato cultivars have higher field resistance to late blight than the most widely cultivated European potato cultivars grown in Estonia. Kartul (Solanum spp.) on FAO 2014 andmetel riisi ja nisu järel tähtsuselt kolmas toidukultuur maailmas, olles parasvöötmes üheks oluliseks vitamiinirikkaks toiduallikaks. Lehemädanik (Phytophthora infestans) on kartuli kõige suuremaid saagikadusid põhjustav haigus. Inimeste ja tööstuse eelistused kartuli omaduste suhtes on muutunud ning käesoleval ajal eelistatakse tänkjama sisuga, keetmisel mittelagunevate mugulatega sorte. Keskkonnatingimuste muutumine ja intensiivne põllumajandus on kaasa toonud kartulihaiguse agressiivseks muutumise. Seetõttu on kartuli sordiaretajad olnud sunnitud otsima selliseid genotüüpe, mis oleksid nendes tingimustes stabiilsemad. Töös uuriti fenotüübilise mitmekesisuse ajalist muutumist P. infestans’i Eesti populatsioonis, ühe kartuliaretise sordiks saamist ja võrreldi erinevate sortide lehemädaniku põldresistentsust. P. infestans’i paarumistüüpide A1:A2 suhe 50:50 on kõige sobivam patogeeni suguliseks paljunemiseks ja mullas säilivate pikaealiste oospooride tekkeks. Põldudelt korjatud patogeeni isolaatide analüüs näitas, et P. infestans’i mõlemad paarumistüübid (A1 ja A2) esinesid kõikidel uuritud põldudel ning nende esinemise suhe on sobiv suguliseks paljunemiseks, järelikult ei piisa kolmeaastasest viljavaheldusest kartuli kasvatuses. Uue sordi saamiseks kasutati ETKI aretusskeemi, mis kestis 12 aastat. Uus kartulisort ’Teele’ on keskvalmiv, kõrge saagi ja kvaliteediga ning suurepäraste kulinaarsete omadustega B tüüpi lauakartul. ‘Teele’ on mõõdukalt resistentne lehemädaniku, hariliku ja musta kärna ja resistentne kollase kartuli-kiduussi (G. rostochiensis) suhtes. Veel näitab see töö selgelt kohalike kartulisortide suuremat lehemädaniku põldresistentsust võrreldes teiste Eestis enamkasvatatavate Euroopa sortide põldresistentsusega. Publication of this thesis is supported by the Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences.
Databáze: OpenAIRE