Occupational noise exposure and hearing problems among active military service personnel in Estonia

Autor: Luha, Assar
Přispěvatelé: Merisalu, Eda, Orru, Hans, Pääkkönen, Rauno (opponent), Kic, Pavel (opponent), Institute of Forestry and Engineering
Rok vydání: 2022
Předmět:
Popis: A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Engineering Sciences. Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks tehnikateaduste erialal. Hearing loss is one of the most common health problems among military personnel. Active service members are mostly exposed to high-level noise from gunfire, blasts, and military vehicles commonly used by the Land, Naval and Air Forces. Prolonged exposure to noise increases the risk of noise-induced hearing loss (NIHL) and tinnitus. However, noise exposure can be reduced by using personal protective equipment or technologies with reduced noise levels. Noise levels were measured in vehicles and from weapons or weapon systems commonly used in the Estonian Defence Forces. The subjects of the study consisted of two groups: one group of subjects had to complete a questionnaire about their health and work-related risk factors. The second group had to first answer questions about their exposure to noise during their routine medical examinations. Subsequently, they underwent an audiometric examination in which testing was carried out at two frequencies. Based on the collected data, the associations between noise exposure, risk factors and NIHL were studied using various statistical methods. The data were also interpreted using mathematical equations and laws relevant to noise propagation and attenuation. Almost half of the active service members suffered from noise-induced hearing loss during their service period. The most important factors that could affect and facilitate prediction of the occurrence of hearing health problems in the military are the age of the active service member, service duration, shooting blanks, and driving vehicles such as PASI and Bandvagn. The most important finding was that military personnel who do not use hearing protection have more hearing problems than others who do. NIHL is difficult to prevent in the military during the active service period. Therefore, working out less noisy military technologies, vehicles, and weapon systems and using appropriate hearing protectors are prerequisites for reducing the incidence of hearing problems in the Defence Forces. Kuulmislangus on kaitseväelaste hulgas üks levinumaid terviseprobleeme. Kaitseväelased puutuvad teenistusajal kokku kõrge intensiivsusega müraga, mis võib tuleneda laskeharjutustest, plahvatustest ning kaitseväe erinevates väeliikides kasutatavatest sõidukitest. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida tegevväelaste kokkupuudet kaitseväe sõidukite ja relvade müraga ning kuulmislanguse ja tinnituse esinemist tegevväelaste hulgas, samuti analüüsida seoseid töömüraga kokkupuute ja kuulmisprobleemide vahel. Müratasemed mõõdeti Eesti kaitseväe sõidukites ja relvadest või relvasüsteemidest laskmisel. Uurimuse valim jagunes kahte rühma: üks uuritavate rühm vastas küsimustikule oma tervise ja tööga seotud riskitegurite kohta. Teine rühm vastas, rutiinse arstliku läbivaatuse käigus esmalt küsimustikule kokkupuutest müraga. Seejärel läbisid uuritavad audiomeetrilise uuringu, mille käigus testiti kuulmist sagedustel 4000 Hz ja 6000 Hz. Kogutud andmete põhjal uuriti erinevate statistiliste meetoditega seoseid müraga kokkupuute, riskitegurite ja kuulmislanguse ning tinnituse vahel. Andmeid tõlgendati ka matemaatilisi võrrandeid kasutades ja müra levimise ning sumbumise seaduspäraga arvestades. Kuigi müraga kokkupuute taset saab vähendada õigete kuulmiskaitsevahendite kasutamisega või madalama müratasemega tehnoloogiate kasutamisega, selgub doktoritöö tegemise käigus läbiviidud uuringust, et pikaajaline kokkupuude müraga suurendab müratekkese kuulmislanguse ja tinnituse riski. Uuringute käigus saadud tulemused näitasid, et peaaegu pooled tegevväelastest kannatavad teenistusperioodi jooksul müratekkese kuulmislanguse all. Kõige olulisemad riskitegurid, mis võivad mõjutada tegevväelasel kuulmisprobleemide teket on tegevväelase vanus, teenistuse kestus, laskmine paukpadrunitega ja sõitmine sõidukitega PASI ning Bandvagn. Doktoritöö tegemise käigus kogutud andmed näitasid, et kuulmiskaitsevahendeid mitte kasutavatel tegevväelastel esineb kuulmislangus ja tinnitus sagedamini, kui nendel, kes müraga kaasuvates tegevustes alati kasutavad kuulmiskaitsevahendeid. Tegevteenistujal kuulmislanguse ja tinnituse teket teenistuse ajal on raske ennetada. Kuid vähem müra tekitavate militaartehnoloogiate, -sõidukite, -relvasüsteemide kasutamine ning kuulmiskaitsevahendite õige kasutamine aitab vähendada kuulmisprobleemide esinemist kaitseväes. Töö tulemused osutavad vajadusele rakendada kuulmisprobleemide ennetamise programmi Eesti kaitseväes. Publication of this dissertation is supported by Estonian University of Life Sciences and the Doctoral School of Energy and Geotechnology III and Estonian University of Life Sciences ASTRA project “Value-chain based bio-economy”.
Databáze: OpenAIRE
Externí odkaz: