Expression of basic emotions in Estonian parametric text-to-speech synthesis
| Autor: | Kairi Tamuri, Meelis Mihkla |
|---|---|
| Jazyk: | English<br />Estonian |
| Rok vydání: | 2015 |
| Předmět: | |
| Zdroj: | Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, Vol 6, Iss 3 (2015) |
| Druh dokumentu: | article |
| ISSN: | 1736-8987 2228-1339 |
| DOI: | 10.12697/jeful.2015.6.3.06 |
| Popis: | The goal of this study was to conduct modelling experiments, the purpose of which was the expression of three basic emotions (joy, sadness and anger) in Estonian parametric text-to-speech synthesis on the basis of both a male and a female voice. For each emotion, three different test models were constructed and presented for evaluation to subjects in perception tests. The test models were based on the basic emotions’ characteristic parameter values that had been determined on the basis of human speech. In synthetic speech, the test subjects most accurately recognized the emotion of sadness, and least accurately the emotion of joy. The results of the test showed that, in the case of the synthesized male voice, the model with enhanced parameter values performed best for all three emotions, whereas in the case of the synthetic female voice, different emotions called for different models: the model with decreased values was the most suitable one for the expression of joy, and the model with enhanced values was the most suitable for the expression of sadness and anger. Logistic regression was applied to the results of the perception tests in order to determine the significance and contribution of each acoustic parameter in the emotion models, and the possible need to adjust the values of the parameters. Kokkuvõte. Kairi Tamuri ja Meelis Mihkla: Põhiemotsioonide väljendusvõimalused eestikeelsel parameetrilisel kõnesünteesil. Uurimistöö eesmärk oli läbi viia modelleerimiseksperimente kolme põhiemotsiooni (rõõmu, kurbuse ja viha) väljendamiseks eestikeelsel parameetrilisel kõnesünteesil nii mees- kui ka naissünteeshääle baasil. Selleks koostati iga emotsiooni kohta kolm erinevat katsemudelit, mida lasti katseisikutel tajutestidel hinnata. Katsemudelite aluseks oli inimkõne põhjal määratud põhiemotsioonidele omased parameetrite väärtused. Emotsioonidest tunti sünteeskõnes kõige paremini ära kurbuse-emotsioon ning kõige halvemini rõõmu-emotsioon. Testitulemused näitasid, et kui meessünteeshääle puhul töötas kõigi kolme emotsiooni puhul kõige paremini võimendatud väärtuste mudel, siis naissünteeshääle puhul vajasid erinevad emotsioonid erinevaid mudeleid: rõõmu väljendamiseks sobis kõige paremini vähendatud väärtuste mudel, kurbuse ja viha väljendamiseks võimendatud väärtuste mudel. Tajutestide tulemusi analüüsiti logistilisel regressioonil, et teha kindlaks üksikute akustiliste parameetrite olulisus ja osakaal emotsiooni mudelites ning parameetrite väärtuste korrigeerimisvajadused. Märksõnad: eesti keel, emotsioonid, kõnesüntees, akustiline mudel, kõnetempo, intensiivsus, põhitoon |
| Databáze: | Directory of Open Access Journals |
| Externí odkaz: |
|