Popis: |
Magistritöö Ettevõtluse ja ökonoomika õppekaval Piiratud võimaluste tingimustes on avalik sektor sunnitud muutustega kohanema ja leidma viisid avalike teenuste osutamise jätkamiseks linnadest kaugemates piirkondades. Paralleelselt kodanikuühiskonna arenguga suurenevad ootused kogukonnale turvalisuse küsimustes ja riskikäitumise ennetamisel. Sisejulgeoleku vabatahtlikku tegevust käsitleva avaliku arvamuse uuringust (Eesti elanikud… 2016) selgus, et teadlikkus vabatahtlike päästjate töö sisust piirdub üldjuhul tulekustutamisega. Mittemõistmine vabatahtlike päästjate rollidest ja eesmärkidest võib mõjutada vabatahtlike kaasamist, erinevatel tasanditel tehtavaid otsuseid ning seega ka ühenduste pikaajalist tegevusvõimekust. Magistritöö eesmärk on välja selgitada vabatahtlike päästekomandode roll kogukonnas osapoolte arusaamadel ning ühenduste jätkusuutlikku tegevust mõjutavad tegurid ja nende omavahelised seosed. Juhtumiuuringus kasutati kombineeritud metoodikat. Koguti ja analüüsiti nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid, sealhulgas rahastamine ja liikmete arv. Kvalitatiivsete andmete kogumiseks viidi läbi dokumendianalüüs ja individuaalintervjuud vabatahtlike päästekomandode, kohaliku omavalitsuste ja Päästeameti esindajatega. Tuginedes uurimuse tulemustele ja kodanikuühiskonna funktsiooni- ja rollipõhisele liigitusele on vabatahtlikel päästjatel kogukonnas: 1) hariv ja arendav roll: väljendub ennetustöö tegevustes läbi teabe vahendamise, ühiskonna sidumise, noorte kasvatamise ja arendamise, huvitegevuse läbiviimise; 2) sotsiaal-majanduslik roll: väljendub teenuste osutamises; 3) kommunikatiivne roll: väljendub võimaluses mõjutada läbi arutelude teisi ühiskonna sfääre. Vabatahtlike päästekomandode jätkusuutlikkust mõjutavad osapoolte ühiste huvide määratlemine, vabatahtlike endi võetud ülesanded ja asukohajärgsed võimalused. When faced with limited resources, the public sector is forced to adapt to change and find ways to continue providing public services in remote areas. With the development of civil society, expectations regarding safety issues and risk behaviour prevention increase for the community. A study of the public opinion on volunteer activities related to internal security (Eesti elanikud… 2016) showed that generally, the public associates the work of volunteer rescuers with extinguishing fires. Not understanding the role and purpose of volunteer rescuers could influence the inclusion of volunteers, decisions made on different levels and thus the long-term operational capabilities of organisations. The purpose of this thesis is to identify both parties’ opinion of the role of volunteer rescue brigades within the community and factors influencing sustainable activities of volunteer organisations, as well as links between those factors. Combined research methodology was used in the case study; both qualitative and quantitative data, including financing and number of members was collected and analysed. Qualitative data was collected using document analysis and individual interviews with volunteer rescue brigades, local governments and representatives of the Estonian Rescue Board. Based on the results and the classification of civil society’s functions and roles of, the role of volunteer rescuers within the community is: 1) educative and developing: preventing emergencies by mediating information, integrating communities, educating and developing the youth, carrying out recreational activities; 2) socio-economic: providing services; 3) communicative: the potential to influence other societal spheres through discussion. The sustainability of volunteer rescue brigades is influenced by the definition of common interests between all parties involved, the tasks the volunteers have chosen to undertake and specific opportunities arising from the location of the brigades. |