| Popis: |
Final Thesis Curriculum in Veterinary Medicine The aim of this paper is to determine whether there are any differences in signalment, diagnostics and treatment for the two main feline endocrinopathies: diabetes mellitus (DM) and hyperthyroidism (HT) in 2 different clinics. 1 is located in Normandy, France, and 1 is in Tartumaa, Estonia. This is a retrospective case study comprising of 46 cases; 14 cases of DM (7 in each clinic) and 32 cases of HT (4 in France and 28 in Estonia). While studying the patients’ files, the date of diagnosis for each endocrinopathy was determined and the following parameters were selected: age, breed, gender, diagnostic and treatment methods. Weight and whether or not diabetic remission was achieved was also assessed in DM cases; laboratory test results were analyzed for HT cases. Exactly 30% of these cases are DM cases. Male neutered Domestic Shorthair cats of 10-11 years of age are the typical patient, here. Moreover, the average patient was 4.8kg at the time of diagnosis. Polydipsia (PD) and/or polyuria (PU) was observed by owners in 71.4% of cases, followed by lethargy (in 50% of cases). The main observation here is the same rate of remission despite using 2 different types of insulin: lente insulin in France and glargine insulin in Estonia. As for HT, which represents 70% of our cases, the patient is on average 13.7 years and comes in for weight loss, vomiting and inappetence. All patients are treated medically with methimazole. As regards signalment, the cases of this study generally support the statements found in literature. The main difference in DM were remission rates according to the insulin used. In HT, dynamic function tests and treatment plans other than medical seem to exist only in theory, i.e. in literature. Selle töö eesmärk on analüüsida kahe erineva kliiniku baasil (Prantsusmaal Normandias ja Eestis Tartumaal) erinevusi kahe peamise kasside endokrinopaatia: suhkurtõve (DM) ja hüpertüreoidismi (HT) haigustunnustes, diagnostikas ja ravis.. See on retrospektiivne juhtumiuuring, mis hõlmab 46 haigusjuhtu: 14 DM juhtu (igas kliinikus 7) ja HT 32 juhtu (4 Prantsusmaal ja 28 Eestis). Patsientide haiguslugude uurimisel määrati iga endokrinopaatia diagnoosimise kuupäev ja koguti järgmised parameetrid: vanus, tõug, sugu, diagnostika- ja ravimeetodid. DM juhtudel hinnati ka kehakaalu ja seda, kas saavutati diabeetiline remissioon või mitte; analüüsiti HT juhtude laboratoorsete analüüside tulemusi. Täpselt 30% neist juhtudest on DM juhtumid. Tüüpilised patsiendid olid 10–11-aastased isased steriliseeritud lühikarvalised kodukassid. Keskmine patsient kaalus haiguse diagnoosimise hetkel 4,8 kg. Polüdipsiat (PD) ja/või polüuuriat (PU) täheldasid omanikud 71,4% juhtudest, millele järgnes letargia (50% juhtudest). Peamine tähelepanek DM juures on sama remissiooni määr vaatamata 2 erinevat tüüpi insuliini kasutamisele: lente insuliin Prantsusmaal ja glargiininsuliin Eestis. HT haigusjuhud moodustasid 70% kõigist käsitletud juhtudest. Keskmine patsient oli 13,7-aastane, kellel täheldati kaalulangust, oksendamist ja isutust. Kõiki patsiente raviti meditkamentoosselt metimasooliga. Käsitletud juhtude haigustunnuste spetsiifika toetab üldiselt kirjanduses leiduvaid väiteid. Peamine erinevus oli DM remissioonimäärades vastavalt kasutatud insuliinile. HT puhul selgus, et praktikas ei kasutata kirjanduses soovitatud funktsionaalseid teste ja spetsiifilisi raviplaane. Piirdutakse valdavalt medikamentoosse raviga. |
