| Popis: |
Magistritöö Maakorralduse ja kinnisvara planeerimise õppekaval Majanduskriisi järgsel perioodil on Eestis aina enam hakatud tähelepanu pöörama kohalike omavalitsuste finantsilise jätkusuutlikkusega seotud probleemidele. Eesti elanikkond ei kasva ja statistiliselt tööealine elanikkond on kiirelt vananev, kohalike omavalitsuste tulubaas alaneb, nõukogudeaegne elamufond amortiseerub ja Euroopa Liidu toetuste maht väheneb kuid piirkondlik tehniline infrastruktuur vajab täiendavaid investeeringuid. Võimalused vajalike kulutuste tegemiseks on piiratud ning on asutud leidma uuenduslikke lähenemisi probleemide lahendamiseks. Uurimistöö eesmärgiks on leida võimalikke Eestis seni kasutamata alternatiivseid finantseerimisviise arendusprojektide läbiviimiseks, mille juures näitena kasutatakse Sõmeru vallas paiknevat Pagusoo elurajooni. Uurimistöö on oma sisult kvalitatiivne, mille koostamisel on tuginetud nii teoreetilistele alusmaterjalidele, kohalikke omavalitsusi puudutavatele dokumentidele kui ka kehtivatele seadustele, loomaks probleemi esiletoomiseks ning selle võimalike lahenduste väljatöötamisel ühtse sidusa terviku. Töö tulemusena valmis näitena kasutatud elurajooni põhjal finanseerimismudel, mis sisaldab endas erinevaid seni mitmetes välisriikides edukalt kasutusele võetud rahastamisviise. Olenemata, et alternatiivsete finantseerimisviiside rakendamine oleks teoorias võimalik, jääks kohalike omavalitsuste võime uute elukondlikule kinnisvaraturule suunatud arendusprojektidega kaasnevate kulutuste kandmisel endiselt madalaks. Uurimistöös koostatud finantseerimismudelit on võimalik implementeerida erinevat tüüpi kohalike omavalitsuste või public-private tüüpi investeeringute tegemisel, millest tulenevalt on töös käsitletud tulemusi võimalik tulevikus analüüsida ning kasutada muude tehnilise infrastruktuuri rajamist puudutavate projektide osas. After the economic crisis the financial sustainability of Estonian municipalities and their weak abilities to finance new projects has started to attract more attention. The population of Estonia is not growing and statistically the working-age people are aging quickly, Soviet era housing stock is depreciating and European Union subsidies are decreasing but regional technical infrastructure is in the need of additional investment. Ways to finance new projects are vastly limited, so to solve these problems, the governments and municipalities have started to seek for untapped sources of financing for development. The objective of the work was to find possible byfar untapped alternative ways to finance new technical infrastructure development projects in Estonia. In order to implement these innovative ways of financing, Pagusoo residential district in Sõmeru rural municipality was used as an example. This is a qualitative thesis, in which the results were derived from different theoretical sources, documents regarding Estonian municipalities but also from the current legislation for real estate planning and development. These variable sources of information were used to bring forward the financial problems of the municipalities and to find possible ways to solve them, creating a form of integrated statements. As a result of this thesis, a financing model was created, in which different types of alternative ways for the development of real estate were used from which most have already been successfully used in different countries worldwide. Irrespective of the theoretical possibilities to implement ways of alternative financing, Estonian municipalities would still be unable to make ends meet because of the additional expenses that are accompanied with residential real estate development. The financing model that was created in this thesis can be used as a starting point to create additional financial projections for alternative types of financing for municipalities or for public-private partnership projects. |
