Zobrazeno 1 - 10
of 10
pro vyhledávání: '"vana kirjakeel"'
Autor:
Kari Tarkiainen
Publikováno v:
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, Vol 8, Iss 1 (2017)
Kuningas ja lääniülemad avaldasid Rootsis 16. saj alates korraldusi, mida levitati kas rahvakoosolekutel või kirikukantslist ette lugedes. See tava kodifitseeriti 1686. a kirikuseadusega. Korralduste ettelugemine muutus jumalateenistuse osaks ja
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/d324483f6b494aa0bbdb59b2e0657adb
Publikováno v:
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, Vol 0, Iss 7, Pp 19-41 (2011)
Artikkel käsitleb sõnade liigitamisega seotud probleeme, lähtudes eesti vana kirjakeele korpuse poolautomaatse märgendamise pikaajalisest praktikast. Tutvustatakse kasutusel olevat märgendussüsteemi ning põhilisi raskusi selle tegelikul rakend
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/6614bce297c1484c878521c75dc5243c
Autor:
Annika Küngas
Publikováno v:
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, Vol 4, Iss 3 (2013)
Artiklis võetakse vaatluse alla mõningate lt-liiteliste adverbide tarvitamine ning nende funktsioonide muutumine eesti kirjakeeles. Antakse ülevaade lt-adverbiliite esinemisest vanas kirjakeeles ning tuuakse välja ka sufiksi tänapäevane kasutam
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/92cf1946eb2e47b4b3e35bf160e8ede7
Autor:
Pille Penjam
Publikováno v:
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, Vol 4, Iss 3 (2013)
Artiklis analüüsitakse nägema-verbi komplementlaiendite näitel 17.–19. sajandi eesti kirjakeele va(t)-tarindeid ja nendega funktsionaalselt sarnaseid konstruktsioone. Osutub, et lõunaeesti kirjakeeles on va(t)-tarindi suhteline esinemissagedus
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/102dd0ac584c497680f60f1ead7853cc
Autor:
Külli Prillop, Kristel Ress
Publikováno v:
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, Vol 4, Iss 3 (2013)
Eesti keele kolm vanimat trükitud sõnastikku pärinevad 17. sajandist ja nende aines oli 21. sajandi alguseni uurijatele kättesaadav üksnes faksiimileväljaannetena. Tartu Ülikooli vana kirjakeele töörühmas on viidud need sõnastikud elektroo
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/9b7d1b1b0f054d1d994ddc12bc6e1d02
Autor:
Külli Habicht, Külli Prillop
Publikováno v:
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, Vol 4, Iss 3 (2013)
Artiklis tulevad vaatluse alla 17. sajandi kiriklike teoste tõlkija ja keelenormi kujundaja Heinrich Stahli tekstides kasutatud kaheksa haruldast tüvisõna ja seitse tuletist, mis (1) esinevad tema teostes vaid ühe korra (nn hapax legomenon’id),
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/b2ec2fd5ba3b44e394c474e12b6fd2e0
Autor:
Jüri Viikberg
Publikováno v:
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, Vol 4, Iss 3 (2013)
Johannes Gutslaff oli Urvaste koguduse pastor (1641–1656), kes on läinud eesti kirjakeele ajalukku esimese lõunaeesti grammatika „Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam” (1648) koostajana. Artiklis on võetud vaatluse alla tema ke
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/afdbd4e03d6f42c4b3147dd5c1e3a6ca
Autor:
Péter Pomozi
Publikováno v:
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, Vol 4, Iss 3 (2013)
„Agenda Parva” (1622) on esimene tervenisti säilinud raamat, mis sisaldab pikemaid eestikeelseid tekste. Teose lõunaeesti keele ortograafia erineb kardinaalselt tolle aja Põhja-Eesti alade saksapärasest kirjaviisist, kuid ka hilisemast lõuna
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/02a6640175264239ab0b39bd5ab30523
Autor:
Kristel Ress, Külli Prillop
Publikováno v:
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, Vol 4, Iss 3 (2013)
Eesti keele kolm vanimat trükitud sõnastikku pärinevad 17. sajandist ja nende aines oli 21. sajandi alguseni uurijatele kättesaadav üksnes faksiimileväljaannetena. Tartu Ülikooli vana kirjakeele töörühmas on viidud need sõnastikud elektroo
Autor:
Kristiina Ross
Publikováno v:
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, Vol 1, Iss 2 (2010)
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, Vol 1, Iss 2, Pp 273-293 (2010)
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, Vol 1, Iss 2, Pp 273-293 (2010)
Eesti kirjakeele morfosüntaksi kujunemisel mängisid olulist osa 16.–18. sajandi vaimulikud tõlked, mille loomise käigus kohandati seni suulisena funktsioneerinud rahvakeel kirjalike kristlike tekstide nõuetele. Artiklis vaadeldakse ühe väike