Zobrazeno 1 - 10
of 61
pro vyhledávání: '"soome-ugri"'
Autor:
Karl August Hermann
Publikováno v:
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, Vol 10, Iss 2 (2019)
Eesti 19. sajandi väljapaistev keeleteadlane, entsüklopedist ja helilooja Karl August Hermann (1851–1909) toob välja tunnused, mis võiksid osutada ugri, st soome-ugri ning altai keelte, sh eesti ja soome keele sugulusele hiina keelega. Ta vaatl
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/4845d169ee294076a2ce728db8057f00
Autor:
Palu, Maarja
Maarja Palu lõputöö on autori esimene mahukam loominguline eneseväljendus. Töö eesmärk oli luua suured, lavaliselt efektsed ja silmapaistvad, ent lihtsa ja minimalistliku lahendusega ehted. Seni väiksemate ehete valmistamise järel oli selle
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______1018::01267881f0588ec16456cf63ca45b747
http://hdl.handle.net/10062/74370
http://hdl.handle.net/10062/74370
Autor:
Teptiuk, Denys
Väitekiri keskendub kvotatiivsusindeksi kategooriale ja selle tänapäevasele kasutusele viies soome-ugri keeles: udmurdi, komi, ungari, soome ja eesti keeles. Kuigi kvotatiivsusindeksite kirjeldusi leidub ka varasemates uurimustes, pole seda teemat
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=doi_dedup___::97a1614b6110fa69b7bbc921fb64d151
Autor:
Леэте, Арт, juhendaja, Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone
Mis on soomeugrilisus ning milline on selle koht Eesti kultuuriajaloos ja etnoloogias? Milline on keelesuguluse kaal eesti rahvusluse ja rahvusliku identiteeti kujundamises? Kui näht
Mis on soomeugrilisus ning milline on selle koht Eesti kultuuriajaloos ja etnoloogias? Milline on keelesuguluse kaal eesti rahvusluse ja rahvusliku identiteeti kujundamises? Kui näht
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______1018::12cd993c8dcdf39e8e59fd20aceffbc3
http://hdl.handle.net/10062/64611
http://hdl.handle.net/10062/64611
Autor:
Vladimir Krjažkov
Publikováno v:
Études finno-ougriennes.
L’article analyse les statuts constitutionnels des peuples finno‑ougriens en Russie. Il expose les particularités de la situation de ces peuples dans les Républiques, ainsi que celles des peuples autochtones minoritaires et enfin celles des peu
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=doi_dedup___::944e035c5b7c3e6c871931bd37311efb
https://doi.org/10.4000/efo.7105
https://doi.org/10.4000/efo.7105
Autor:
Lauren Hamon
Publikováno v:
Études finno-ougriennes.
Du 18 au 25 novembre 2015 s’est tenue à Paris la Semaine seto. Malgré les tristes événements intervenus quelques jours plus tôt dans la capitale française, toutes les manifestations de cette semaine culturelle seto ont eu lieu : concerts, ate
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=doi_dedup___::8cbd2c0daf42b67ae0d679b392157f87
https://doi.org/10.4000/efo.6912
https://doi.org/10.4000/efo.6912
Autor:
Karina Lukin
Publikováno v:
Études finno-ougriennes.
Anna‑Leena Siikala en décembre 2008 à Helsinki, lors de la réunion du groupe international de recherche Newrel © Photo Eva Toulouze Née le 1er janvier 1943, Anna‑Leena Siikala est décédée le 27 février 2016. Au cours de sa carrière, l
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=doi_dedup___::e6327a6c5da97a8a646d657065588260
https://doi.org/10.4000/efo.6795
https://doi.org/10.4000/efo.6795
Publikováno v:
Études finno-ougriennes.
Le CIFU, le Congrès International des finno‑ougristes, a lieu tous les cinq ans ; il s’est tenu en 2015, pour sa douzième édition, à la mi‑août sur le campus universitaire de la belle ville d’Oulu qui, pendant toute la semaine du congrè
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=doi_dedup___::28ef8bc777821cfc6cc93e7f60dc8b44
https://doi.org/10.4000/efo.5826
https://doi.org/10.4000/efo.5826
Autor:
Tatiana Zirnask
Publikováno v:
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, Vol 1, Iss 1, Pp 99-111 (2010)
Mokša keele prosoodia uurimisel on seni vähe kasutatud eksperimentaal-foneetilisi meetodeid. Üksikud andmed rõhu akustilistest omadustest pärinevad Kesk-Vadi murdest. Nende kohaselt on mokša keele rõhu põhiliseks korrelaadiks vokaali kestus.
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=doajarticles::c65a1a3f047a66f5eb322f0c2a166b84