Zobrazeno 1 - 10
of 51
pro vyhledávání: '"kalad"'
Autor:
Baines, Ciara
Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone
Vähki võivad haigestuda kõik hulkraksed organismid. Liikide võime vähki alla suruda on erinev. Kuna suuremaks kasvamine ja kauem elamine suurendavad organismide vähiriski, on tu
Vähki võivad haigestuda kõik hulkraksed organismid. Liikide võime vähki alla suruda on erinev. Kuna suuremaks kasvamine ja kauem elamine suurendavad organismide vähiriski, on tu
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______1018::b6d27ac88f670a473dd6071a3c0cbd03
http://hdl.handle.net/10062/89771
http://hdl.handle.net/10062/89771
Autor:
Saat, Madli
Bakalaureusetöö Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekaval Globaalse kliima soojenemise ja veekogude jätkuva eutrofeerumise tagajärjel on sinivetikate õitsengud sagenenud. Uuringud on näidanud, et toiteainete lisandumine toovad
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______3875::33988d386f707afae805f5f2d3ecce75
http://hdl.handle.net/10492/8379
http://hdl.handle.net/10492/8379
Autor:
Öğlü, Burak
Publikováno v:
Doctoral Theses of the Estonian University of Life Sciences
A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Applied Biology. Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks rakendusbioloogia erialal. Human activities and climate change have become the most consequential threats to freshwater
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=doi_dedup___::96de1cf3f1afb2061fd9eed88ad0e04c
Autor:
Öğlü, Burak
Human activities and climate change have become the most consequential threats to freshwater ecosystems and their inhabitants, especially fish. The response of the fish population to their environment is not always straightforward because of joint ef
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=sygma_______::96de1cf3f1afb2061fd9eed88ad0e04c
https://doi.org/10.15159/emu.72
https://doi.org/10.15159/emu.72
Autor:
Lastik, Hanna
Magistritöö Toiduainete tehnoloogia õppekaval Vikerforell (Oncorhynchus mykiss) on äärmiselt kiiresti riknev oma kõrge niiskusesisalduse ning rikkaliku toitainete sisalduse tõttu. Peamiselt põhjustab vikerforelli riknemist just mikroobide elu
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______3875::5c98345d7357137e5eb849d922918157
http://hdl.handle.net/10492/5946
http://hdl.handle.net/10492/5946
Autor:
Gross, Riho (koostaja)
2019. aasta aruanne on osa 1995. aastal alanud pikaajalisest EMÜ VLI vesiviljeluse õppetooli koostööst Keskkonnaministeeriumi ja RMK Põlula kalakasvatustalitusega (varem Põlula Kalakasvatuskeskus ja RMK Põlula kalakasvatusosakond), mille eesm
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______3875::87dbccda10423b688a3fd1465fd89dcf
http://hdl.handle.net/10492/6266
http://hdl.handle.net/10492/6266
Eesti kliima ei ole kalakasvatuseks eriti soodus. Soojaveeliste kalade jaoks on meie veed pikalt külmad, jahedaveeliste jaoks aga suved sagedasti liiga soojad. Üks võimalus luua kaladele sobiv keskkond on kasvatada neid vee korduskasutusega süste
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______3875::670e6ba0a2909cc5cf1dccad7341acdb
http://hdl.handle.net/10492/6174
http://hdl.handle.net/10492/6174
Käesolev aruanne võtab kokku 2019. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel, vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vahel sõlmitud lepingule, mille alusel olid töö peamisteks eesmärkideks: 1.1.
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______3875::6741ff46b8fbdc6e97fea027870b28fa
http://hdl.handle.net/10492/6289
http://hdl.handle.net/10492/6289
Autor:
Ladva, Mariia
https://www.ester.ee/record=b5249164*est
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______1018::e0a6be2ff996d178e27d8ce9354c4266
http://hdl.handle.net/10062/64970
http://hdl.handle.net/10062/64970
Autor:
Arney, David, Kass, Marko, Leming, Ragnar, Ariko, Tiia, Tummeleht, Lea, Õkva, Kai, Kiiroja, Laura, Maran, Tiit, Randveer, Tiit, Päkk, Priit, Zõbin, Tiina, Jalakas, Sirje
Kõrgkooliõpik Kui ma 1993. aasta jaanuaris esimest korda Eestisse tulin ja rääkisin toona peamiselt piimalehmade heaolust, siis leiti, et see teema ei vääri tähelepanu. Inimesed ütlesid mulle, et see on küll kena mõte, kuid mitte eriti konk
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______3875::8def10a0f89f6c5868ad6fb8105b1eda
http://hdl.handle.net/10492/3857
http://hdl.handle.net/10492/3857