Zobrazeno 1 - 10
of 1 493
pro vyhledávání: '"edmund husserl"'
Autor:
Stephenson Jamie
Publikováno v:
Open Philosophy, Vol 7, Iss 1, Pp 1-31 (2024)
Immanuel Kant is often conveyed as a Platonic or Newtonian thinker of the temporal, expressing time as an absolute and continuous repository wherein all objects occur. However, employing themes from his aesthetic writings, what happens when Kantian
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/b15d79fff7fc4b54a2e34246f792f8fe
Autor:
Sbisà, Marina
Publikováno v:
Austinian Themes: Illocution, Action, Knowledge, Truth, and Philosophy.
Externí odkaz:
https://doi.org/10.1093/9780191927096.003.0015
Autor:
Ferro Floriana
Publikováno v:
Gestalt Theory, Vol 46, Iss 1, Pp 35-50 (2024)
This study examines Edmund Husserl’s and Giovanni Bruno Vicario’s perspectives on time. Husserl’s work focuses on consciousness and its processes of synthesis, thus on a transcendental concept of time. Vicario, a member of the Trieste Gestalt s
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/c0ac4dfb0d34471bbd57f79e70348496
Autor:
Bence Peter Marosan
Publikováno v:
Phainomena, Vol 33, Iss 128-129, Pp 49-65 (2024)
Normality as a Fundamental Phenomenon of Life. An Attempt at a Phenomenological Approach - - - In the present article, we attempt to show that Husserl’s notion of life should be characterized by an inherent normativity at every level. In this regar
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/bfa98110342944e6b99323104e2ce86b
Autor:
Marek Maciejczak
Publikováno v:
Studia Philosophiae Christianae, Vol 60, Iss 1, Pp 213-234 (2024)
W artykule przedstawiam krótko historię rozwoju fenomenologii, która jest ściśle związana z analizami świadomości. Fenomenologia aktów, fenomenologia transcendentalna i fenomenologia genetyczna oznaczają postęp w teorii świadomości. W ty
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/6f33bbaf4aa84d9fb17d58366ef3940e
Autor:
Pille Tekku
Publikováno v:
Methis: Studia Humaniora Estonica, Vol 27, Iss 34 (2024)
Teesid: Käesolevas artiklis annan ülevaate filosoofiaprofessor Ülo Matjuse (1942–2023) fenomenoloogilisest mõtlemisest ja tegevusest. Kirjeldan Matjuse kujunemisteed fenomenoloogina, vaatlen tema kirjutatud fenomenoloogia-alaseid tekste, konver
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/380b705a9fcf404cadd53fd82e00c147
Autor:
Juhan Hellerma, Karin Kustassoo
Publikováno v:
Methis: Studia Humaniora Estonica, Vol 27, Iss 34 (2024)
Teesid: Fenomenoloogilise filosoofia alguses seisavad selle suuna kaks keskset suurkuju, Edmund Husserl ja tema õpilane Martin Heidegger. Mõlemad mõtlejad näevad fenomenoloogias ennekõike filosoofilist meetodit – viisi läheneda, mis aga saab
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/78c061c8fd1d4d0388f69d8fe69f1f93
Autor:
Regina-Nino Mion
Publikováno v:
Methis: Studia Humaniora Estonica, Vol 27, Iss 34 (2024)
Teesid: Oma artiklis soovin arutleda kultuurifenomenoloogia kui meetodi üle. Sel teemal on Tõnu Viik avaldanud mitmeid nii inglis- kui ka eestikeelseid artikleid. Ma leian, et Viigi arendatud kultuurifenomenoloogia on liialt Husserli staatilise fen
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/96eff86a2dfe462683f52a374f33d9f0
Autor:
Jaanus Sooväli
Publikováno v:
Methis: Studia Humaniora Estonica, Vol 27, Iss 34 (2024)
Teesid: Käesolev artikkel uurib, kuidas Friedrich Nietzsche ning Jacques Derrida dekonstrueerivad husserliku teadvuse kui vahetu (enese)teadmise asupaiga. Derrida, kes on tuntud kui poststrukturalismi üks klassikuid, alustas fenomenoloogia rajaja E
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/57842df80ce84428aa0cec5185794b04
Autor:
Leo Luks
Publikováno v:
Methis: Studia Humaniora Estonica, Vol 27, Iss 34 (2024)
Teesid: Artiklis kirjeldatakse, kuidas on võimalik kogeda ontoloogilist diferentsi – oleva suhtes täiesti teist. Säärane ontoloogiline kogemus leiab siinse arutluse kohaselt aset negatiivsuse, ei(miski) kogemises, mis omakorda seisneb tähendus
Externí odkaz:
https://doaj.org/article/9ee9cafb360142999f85e96c3864cc2a