Zobrazeno 1 - 10
of 26
pro vyhledávání: '"Leedu, Enn"'
Autor:
Kõlli, Raimo1 raimo.kolli@emu.ee, Leedu, Enn1
Publikováno v:
Agraarteadus: Journal of Agricultural Science. 2022, Vol. 33 Issue 1, p101-117. 17p.
Leetunud mullad on kujunenud leetumise ja kamardumise koosmõjul ning neile on iseloomulik rohkem kui 5 cm tüseduse huumuskihi olemasolu. Need mullad on karbonaadivaesed ja kerge lõimisega (liivad või saviliivad). Kamardumise all mõistetakse huum
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______3875::acc43c6f181853fd12b9ea790a78c6df
http://hdl.handle.net/10492/7885
http://hdl.handle.net/10492/7885
Tehismuldi leidub kõikjal, kus inimene on rajanud karjääre, kaevandusi, teid, ehitisi, prügilaid jms. Meil esinevad nad laialt Kirde-Eesti põlevkivikarjääride ja Maardu ümbruse fosforiidikarjääride piirkonnas, samuti üle Eesti linna- ja t
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______3875::b5afffa0633d6af9268638353362bdd6
http://hdl.handle.net/10492/7116
http://hdl.handle.net/10492/7116
Rähkmullad moodustavad 4,7% kogu Eesti mullastikust ja 9% põllumaast, gleistunud rähkmullad vastavalt 1,6 ja 2,1%. Rähkmuldade peamine levikuala on Põhja- ja Loode- Eesti ning saared. Ülekaalus on need Harju, Lääne ja Saare maakonnas. Gleistu
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______3875::452a7ce52c938649e8c0fc74ca7b469b
http://hdl.handle.net/10492/6248
http://hdl.handle.net/10492/6248
Täistekst Mulla reaktsiooniks nimetatakse mullalahuses olevate H+- ja OH–-ioonide sisalduste suhet. Seda iseloomustatakse kõige sagedamini pH-ga, mis näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogaritmi: pH = –log [H+] . pH v
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______3875::ce5ba445581d5c2d3dfe9679a51320d7
http://hdl.handle.net/10492/4665
http://hdl.handle.net/10492/4665
Erodeeritud mullad moodustavad u 1,2% kogu Eesti maafondist, suurem on nende osakaal põllumajandusmaal (u 3,1%). Rohkesti leidub neid Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul, samuti Kagu-Eesti lavamaal (Tartu, Põlva, Vastseliina), vähemal määral
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______3875::dc6f5e9f2cf99a196b68c039baf8dc19
http://hdl.handle.net/10492/5533
http://hdl.handle.net/10492/5533
Infotükis Eesti on üks märjemaid paiku maailmas: üle 22% on kaetud madalsoode ja rabadega. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligi 14% meie muldkattest ja 59% turvasmuldadest. Kuivendamise ja põllumajandusliku kasutuse tõttu on nende osaka
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______3875::c7efaad613b1f7f687fbc5eabe5703a2
http://hdl.handle.net/10492/5224
http://hdl.handle.net/10492/5224
Infovoldik Näivleetunud muldi esineb rohkesti Kagu-Eesti lavamaal ja Sakala kõrgustikul. Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul leidub neid laugematel aladel. Näivleetunud mullad moodustavad kooslusi leetunud ja leetjate muldadega. Näivleetunud
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______3875::93c355ef2c9191dd0381cb9a67623727
http://hdl.handle.net/10492/5222
http://hdl.handle.net/10492/5222
Täistekst Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta (kivimid) ja e
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______3875::5cbbe9fabc8df5bc0dacf6995103edfc
http://hdl.handle.net/10492/3749
http://hdl.handle.net/10492/3749
Täistekst Mulla tahke osa jaotub mineraalseks ja orgaaniliseks. Orgaanilise osa moodustavad mullaelustik ning mitmesuguses lagunemis- ja muundumisjärgus olev orgaaniline aine. Elusorganisme, sh elusa taime juuri ei arvata mulla orgaanilise aine hul
Externí odkaz:
https://explore.openaire.eu/search/publication?articleId=od______3875::0b8759c59784e31c1ba165c98c0cb810
http://hdl.handle.net/10492/3825
http://hdl.handle.net/10492/3825